Veljo Tormis

EESTI BALLAADID

Von Krahli Teater

NB! Festivalil näidatakse katkendeid etenduse videosalvestusest!

Lavastaja ja koreograaf: Peeter Jalakas

Koreograaf ja tantsuõpetaja:  Aki Suzuki (Jaapan)

Muusikajuht: Tõnu Kaljuste (Nargen Opera)

Repetiitor: Kristina Pashkevicius

Kostüümikunstnik: Reet Aus

Lavakujundus: Reet Aus, Peeter Jalakas ja Enar Tarmo

Tehniline lahendused: Enar Tarmo

Tehniline teostus: Taavo "Jimmy" Tiko, Kalle Tikas, Janno "John" Jaanus

Graafiline disain: Arbo Tammiksaar

Salvestuse helirežissöör: Margo Kõlar (EMA helistuudio)

Surroundheli: Lauri Liivak (Forwards Stuudio, Audiotel)

Valguslahendused ja -teostus: Lauri Sepp ja Madis Kirkman (Eesti Rahvusooper Estonia)

Projektijuht: Mart Johanson

Mängivad: Liina Vahtrik, Mari Abel, Taavi Eelmaa, Erki Laur, Juhan Ulfsak ja külalistena: Aki Suzuki, Tiina Mölder, Triin Lilleorg, Kärt Tõnisson, Helen Reitsnik, Kristel Elling ja Janek Joost

Laulavad: Celia Roose, Kadri Hunt, Meelika Hainsoo, Liina Vahtrik, Tuule Kann, Iris Oja, Priit Pedajas, Toomas Tohter, Eve Härma, Kadri Ratt, Mart Johanson, Jaak Johanson, Ants Johanson ja Kärt Johanson

Esietendus: 18. augustil 2004 Soorinna külas

Etendus kestab: 1 tund ja 45 minutit

  
Suurteose aluseks on jutustavad eesti regilaulud eesti mitmest kandist: "Tütarde tapja" Rõuge, "Karske neiu" Kolga-Jaani, "Eksinud neiu" Kadrina, "Mehetapja" Pöide, "Kuldnaine" Kuusalu kihelkonnast, "Naisetapja" ja "Kalmuneiu" Setomaalt. Loo on koostanud Lea Tormis, tekstid seadnud folklorist Ülo Tedre.
  
VELJO TORMIS: Tänasele mõeldes ei huvitanud mind mitte niivõrd ballaadide ränk ja verine sündmustik, kui see inimlik hingeline seisund, emotsionaalne ja eetiline hinnang sündmustele, mis lauludes peitub. Neis on mingi ürgne moraali- ja eluväärtuste koodeks, mis kehtib siiani. Süü- ja vastutustunne, inimese vahekorrad teise inimese, looduse ja kõiksusega. Need asjad peaksid, peale üldise tähenduse, puudutama igaüht meist isiklikult. Et sellele vihjata, kasutan "Kalmuneius" setumurdelist vormi sõnast 'veli' (vend), mis langeb kokku mu enda nimega. Eluring peab edasi kestma. Need lood võivad korduda ikka ja jälle, igal ajal omal kujul.
  
PEETER JALAKAS: Lavastus on üks omamoodi interpreteering Tormise tükist – selline  verine, mullane, tuline ja vesine lugu, mis näitab meie pärimuse kaudu avalduvat loomust üpris harjumatu nurga alt. Püüame nende iidvanade lauludega lugupidavalt ümber käia ja loodame nende  väele mitte alla jääda. Selleks oleme abi otsinud näiteks ka jaapani kultuurist – kaaskoreograaf ja tantsuõpetaja on väärika butoh-taustaga  Aki Suzuki. Tegemist on meie mahukaima ettevõtmisega sel aastal.
  
TÕNU KALJUSTE: 1980, kui Veljo teost Estonias dirigeerisin, olin 26-aastane. Nüüd olen sama vana kui Tormis toona. Soovin kõlama saada uue helipildi. See erineb 80. aasta omast palju. Nüüd kuulete pärimusmuusika taustaga lauljaid ja uue kõlapildiga orkestrit. Meil on võimalus viibida orkestri sees. Me ei taju muusikat eemalt. Kuulajad on haaratud ballaadide muusikalisse kulgemisse vahetumalt. Klassikalise orkestri üldkõla olen vahetanud pillidemetsa vastu. Ise me viibime ses "metsas" ja tajume Tormise kommentaare ballaadidele vahetumalt... . Loodetavasti.
  
Vaieldamatult on tegemist ühe eesti kultuuri visiitkaardiga maailmas, mille uuesti lavaletoomist on seni takistanud ülinõudlik partituur koos lauljatelt eeldatatava klassikalisest teistsuguse, loomulikuma hääletekitamise oskusega.