Esikohal olid kindlasti Eesti teatrite enda väljavalitud näidendid. Pea kõik lavastused pakkusid elavat huvi, nii et saalid olid rahvast pungil. Peale Eesti truppide lõi üritusel kaasa Prantsuse teater, mille lavastus “Odüsseia öö” esietendus just Tartus.
Festivalil võis kohata suurel hulgal noori, kes etendusi vaatama olid tulnud. Pealegi lõid noored ise kaasa. Laupäeval esitasid oma programmi kooliteatrid. 20 väljavalitut õppisid Andres Noormetsa ja Tõnu Lensmendi käe all, kuidas sünnib lavastus. Mängisid materjali, mis oli valminud vaid mõni päev varem näidendite avalikul kirjutamisel. Seal olid asja kallal Kivisildnik, Urmas Lennuk ja Urmas Vadi.
Tartlase Aapo Reitsaku (18) arvates oli selle projekti suurim probleem see, et “imelikud tekstid ei suutnud noortest kõike välja tuua” ning midagi jäi puudu. Sellepärast hindas ta kooliteatreid kümne palli süsteemis üheksaga.
Aapo leidis, et noortel on teatrifestivalil kindlasti hea käia, sest esiteks on kultuur noortele alati kasulik ja hariv. Teiseks on seal nähtav teatrikunst mitmekesisem kui tavaline teater. Ja muidugi annab festival võimaluse tutvuda Eesti eri teatrite kõrval väliskülalistega.
Üldiselt kajastab teater meie elatavat elu. Vahel ülepingutatud või vürtsitatud, vahel labane või äratundmatu. “DRAAMA-l” toimus mitu arutelu ja üks korralik väitlus teatrihariduse üle, nimelt käsitleti teemat “Kas viia keskkooli draamaõpetus või mitte?” .
Lavakunstikooli juhataja Ingo Normet tõi välja palju punkte, miks peaks draamaõpet keskkoolis õpetatama. Neist kõige olulisem on eneseväljendusoskus.
Pärnakas Johannes (18), kes Tartus õppimas, külastas küll vaid ühte etendust – Eesti draamateatri “Finish Nihilit”, aga tunnistas, et draamafestival oli huvitav ning tegevust pakkuv üritus, kus ühes linnas võis näha pea kõiki Eesti parimaid etendusi. Ta lisas, et festivali käigus kohtus ta teatritegelastega ja elas sisse ülikoolilinna melusse.
“DRAAMA” ei ole kindlasti mõeldud ainult teatriasjatundjatele ning seda festival taotlebki: head Eesti asjad heas paigas koos. Publikule, kes muidu ehk teatrisse ei satu.
