Ülitiheda programmiga silma paistnud Eesti teatrifestivali Draama 2005 lõputseremoonia ei saanud rahvapuuduse üle kurta – Sadamateatri rõdul sai nii mõnigi teatritegija saali täitvate kohalolijate ja televaatajate kiitva tunnustuse osaliseks.
Pärast auhinnatseremooniat jagas Eesti Päevalehele oma muljeid Ungari teatriajaloolane ja -kriitik Adrienne Darvay Nagy.
Nagy’i sõnul langetati enamik otsuseid üksmeelselt. Et Nagy on oma kodumaal ametis Shakespeare’i festivali korraldamisega, jälgis ta erilise tähelepanuga klassiku tekstidel põhinevaid lavastusi. “Eesti teater keskendub liiga palju sõnale – nagu Ungari teatergi,” nentis Nagy. Et võidulavastus “Julia” polnud üles ehitatud ühele domineerivale väljendusvahendile – sõna kõrval pääsesid mõjule näitlejamäng, lavakujundus ja helikeel –, lubas Nagy näidata selle videosalvestust oma festivali kunstinõukogule.
“Natuke šokeeris mind Vanemuise “Romeo ja Julia”. Valmistusin Shakespeare’iks ning mulle ei öeldud, et tegemist on adaptsiooniga. Oma žanri esindajana on etendus mõjuv, aga kui tahaksin seda kodumaal näidata, peaks vaatajatele kindlasti teatama, et tegemist on eesti kirjaniku ja lavastaja adaptsiooniga Shakespeare’i teosest,” leiab Nagy.
Avatud loomuga ungari teatriloolane räägib vaimustusega noorest Rakvere näitlejast Märt Avandist, kes oma meisterliku mänguga pani “Pidusöögis” elama episoodilise tegelase. “Loomulikult peab laval olema ka statiste. Kui iga näitleja hakkaks oma tegelaskuju esile tõstma, läheks tervik kaduma – kuid Avandi teenriroll oli tervikuga tasakaalus.”
Väliskriitikud kaante vahele
Lisaks žüriile jälgisid programmi Läti, Slovakkia, Ungari ja Soome kriitikud, kes festivali lõpetamisel andsid oma eriauhinna lavastusele “Tõde ja õigus. Teine osa”. Väliskriitikute programmi projektijuhi Eve Tisleri sõnul oleks muidugi parem, kui huvitatud saaksid nende kriitikute tekstidega tutvuda juba festivali käigus, etendusele järgneval päeval. “Tegelikkuses on seda aga väga raske teostada. Kirjutamine ja tõlkimine võtab aega, kuid väliskriitikute arvustused jäävad siiski rikastama Eesti teatriajalugu – need avaldatakse peatselt kogumikuna.”
Paratamatult tegi ülitihe programm nii mõnegi teatrikülastaja üsna nõutuks. Festivalikülastaja asetati vastuolulise valiku ette: kas külastada tasulisi etendusi või võtta osa tasuta programmist, mis enamjaolt koosnes teatriteemalistest aruteludest. Valik paistis langevat etenduste kasuks, saalid olid enamasti puupüsti täis, kaelakaartide omanikud mahutasid end trepiastmetele või seisid seina ääres.
Draamaauhinnad
Draama 2005 laureaadid
•• Auhind särava episoodilise rolli eest. Rakvere teater, “Pidusöök”: Märt Avandi.
•• Auhind moodsa näitlemise ja väljendusrikka karakteri eest. Von Krahli teater, “Ainult võltsid jäävad ellu”: Liina Vahtrik.
•• Auhind kõrgepingelise rolli eest. NO99, “Padjamees”: Tambet Tuisk.
•• Auhind sidusa, askeetliku ja esteetilise lavalise visuaalia eest. Theatrum, “Hamlet”: Lilja Blumenfeld.
•• Auhind koostöö eest filosoofilise teatri loomisel. Eesti Draamateater, ”Finis nihili”: Priit Pedajas ja Madis Kõiv.
•• Auhind parimale lavastajale. Eesti Draamateater, “Julia”: Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper.
•• Auhind eluillusiooni lõhkumise eest. Von Krahli teater, “Ainult võltsid jäävad ellu”.
•• Auhind tõsiduse ja tundlikkuse eest. Eesti Nukuteater, “Troll-poiss”.
•• Auhind hingestatud fantaasia eest. VAT Teater “Pal-tänava poisid”.
•• Parima lavastuse auhind. Eesti Draamateater, “Julia”.
•• Väliskriitikute eriauhind. Tallinna Linnateater, “Tõde ja õigus. Teine osa”: Elmo Nüganen
Draama 2005 žürii:
•• Adrienne Darvay Nagy (Ungari), Piotr Gruszczynski (Poola), Pekka Milonoff (Soome), Marina Timaševa (Venemaa), Peteris Krilovs (Läti), Anneli Saro (Eesti), Jan Kaus (Eesti – žürii esimees).
