Eile Tartu raeplatsil avatud festivali kavas on kahe aasta tipplavastused, kuid mitte kõik, märgib intervjuus Eesti Teatriliidu esimees Rein Oja.
Milline pilt tekib eesti teatrist festivalil «Draama 2005»?
Ma arvan, et seekord jääb eesti teatrist väga hea pilt, kuigi kindlasti ei ole siin täielik paremik.
Festivali reklaamlause kinnitab ju ometigi, et «Parimad on koos!». Mis siis valikust välja jäi?
Osa lavastusi on sellised, mida ei ole võimalik kohale tuua. Need kaotaksid väga palju, kui nad nende keskkonnast, oma kodust välja tuua. Mõnda lavastust sõidabki žürii mujale vaatama – Sagadi mõisasse, Tallinna.
Organiseerimiskomitee – ja teatrid ja lavastajad ise ka – on väga tugevat tööd teinud, et leida parimad variandid.
Väga kahju on eelkõige sellest, et «Eesti ballaade» ei saanud Tartusse festivalile tuua. Videolindil on see siin küll olemas, aga mitte etendusena.
Kellele see festival on suunatud, miks see on just septembri algul ja miks just Tartus?
Inimesed on sellel ajal vabamad, kaasa arvatud üliõpilased, kellel ei ole veel eksamiperioodi. Publikut peaks selle võrra rohkem olema.
Festival «Draama» on suunatud kõigile. Teatriinimestel on võimalik teiste etendusi näha, aga olulisem on see, et Tartu on ülikoolilinn. Tallinnas kui suurlinnas kaoks see festival ära, Tartus ei kao, on siin kogu aeg esiplaanil.
Festivali veerandsajast lavastusest on 15 võistlusprogrammis. Kui oluline on teatritele žürii otsus?
Žüriil on täiesti vabad käed preemiaid välja anda. See ei ole nii oluline tahk festivalil. Tähtsam on see, et siin saavad kontsentreeritult kokku tartlased ja teatriinimesed.
