Mis on see üks detail/stseen, mida te soovite, et vaataja «Odüsseia öös» kindlasti tähele paneks? Miks?
Vaatama ei peaks mitte niivõrd detaile, vaid pigem püüdma tunnet – publik veedaks otsekui terve öö koos nende tütarlastega, jagades nende rõõme ja valusid, elades nende seltsis läbi eepose, mis oleks otsekui nende endi lugu. Ja mis on ka meie lugu. Lugu, milles on hirmu, keelatud naudingut, soov kodunt põgeneda ja tagasi koju jõuda.
Millise tagasiside on lavastus siiani saanud ja kas olete sellega rahul?
Eestis on esietendus. Siiani oleme publikule esitanud töö üksikuid osi, näiteks Caenis, kus saime väga sooja vastuvõtu osaliseks.
Mis on teie edasised plaanid, mõtted?
Lavastada üht suurt prantsuse klassikalist tükki – Molière’i «Ebahaiget», jätkata töötamist Valère Novarina tekstidega («Eelviimane inimene» Claude Merlini esituses) ja tegeleda edasi ooperiga, koostöös dirigent Laurence Equilbeyga.
Miks otsustasite «Odüsseia öö» lavastada?
See lavastus sai alguse tööst, mida ma tegin Pariisi VIII ülikooli üliõpilastega, et avastada vanade tekstide keele-, tõlkimise, poeesia ja mõttemaailma. Sealt edasi võttis võimu lavastamisidee, et tekkinud kogemust edasi arendada, lavale tuua ja nüüd juba professionaalse teatri vahenditega publikule esitada.
Claude Buchvaldi «Odüsseia öö» esietendus teisipäeval, 6. septembril kell 20 teatris NO99 ja reedel, 9. septembril kell 19 Tartu Sadamateatris. «Eelviimane inimese» monoloog Claude Merlini ja Tambet Tuisu esituses leiab aset neljapäeval, 8. septembril kell 16 Ateena majas.
