Mis on see üks detail/stseen, mida te soovite, et vaataja selles lavastuses kindlasti tähele paneks? Miks?
Väga raske öelda. No kõike tuleks ikka tähele panna!
Millise tagasiside on lavastus siiani saanud ja kas olete sellega rahule jäänud?
Tagasiside on olnud äärmiselt tänuväärne. Olen mõistnud, kui erinevad on inimeste vastuvõtutasandid. Kas see on ka adekvaatne, on raske öelda, sest luule kõnetab mõistagi igaüht isiklikult.
Mis puutub lavastuse vastuvõttu publiku poolt, oleks patt nuriseda – luulelavastus, mis saab juba kevadel lisaetendusi. Rõõm. Ju on millestki sellisest väga puudus olnud.
Mida te praegu teete, mis on edasised plaanid, mõtted?
Hetkel peatusid B. Brechti «Baal’i» proovid (lavastas Mati Unt).
Miks otsustasite «Johannese passiooni» lavastada?
Luule on mind ikka köitnud. Olen varemaltki mitmel puhul luulet lavastada võtnud.
Aga «Johannese passioon»? Esiteks on need kolm meest, kelle loomingul lavastus püsib, vaieldamatud kotkad eesti luuletaevas. Mehed, kellest kuidagi mööda ei saa vaadata, kui ka tahaks.
Ja kui mõelda, et need kolm eesti suur(ima)t luuletajat –Liiv, Smuul, Viiding, kannavad ka ühist eesnime – Juhan (Johannes), peaks ju lavastuse algtõuge mõistetav olema.
Aga ma ei seletaks enam midagi. Tulge vaatama (kuulama).
Üllar Saaremäe «Johannese passioon» etendub DRAAMA 2005 raames kolmapäeval, 7. septembril kell 20 Tartu Sadamateatris.
