Tegelased:
Joss
Telli
Mütsiga
Telli vaatab televiisorit.
JOSS : Millal nad tulevad?
TELLI : Kes?
JOSS : Noh... Kõik need? See roosaga ja need... Teised?
TELLI : Teised?
JOSS : Teised, teised. Aga muidugi see roosaga ka.
TELLI : Kas nad peaksid tulema?
JOSS : Loomulikult.
TELLI : Küllap nad siis tulevad, kui pidid.
JOSS : Mul on kõik valmis. Absoluutselt kõik! Saad aru? Aga neid ei ole...
TELLI : Väga tore.
JOSS : Mis siin toredat on? Mul on kõik valmis ja ei kedagi...
TELLI : Ma ei mõelnud seda.
JOSS : Mida?
TELLI : Et kedagi pole.
JOSS : Ja mida sa siis mõtlesid? Ma saan aru küll. Sinu jaoks on see kõik lihtsalt nali.
TELLI : Ei ole nali.
JOSS : Muidugi ei ole. Muidugi ei ole see nali. See on suur. Saad aru. See on veel suurem kui... Euroopa!
TELLI : Nii suur!?
JOSS : Veel suurem!
TELLI : Veel suurem?
JOSS : Jah. Ma olen selleks nii kaua valmistunud. Ma olen õppinud ära heebrea keele, veidi kõrgemat matemaatikat ja siis veel...
TELLI : Veel... Mida?
JOSS : (Piidleb salapäraselt ümbrust, täiendab sosinal.) Keksu...
TELLI : Keksu!?
JOSS : Jah. See oli raske, aga ma sain sellega hakkama.
TELLI : Kujutan ette. Sina ja keks! See pidi ikka tõeliselt raske olema...
JOSS : Mida sa sellega öelda tahad?
TELLI : Millega?
JOSS : Sellega, et... Mina ja keks?
TELLI : Kas sul poleks lihtsam vait olla?
JOSS : Vait?
TELLI : Jah. Vait. On seda palju palutud?
JOSS : (Solvub.) Olgu, ma olen vait! Täitsa vait! Ma ei ütle enam ühtegi sõna! Võib olla mitte kunagi enam! (Vaikib pisut.) Võib olla olen kogu ülejäänud elu vait! Ja siis nad tulevad ja küsivad: miks ta vait on? Ja siis sina seleta neile... Räägi kõik ära... (Vaikib.) Aga palun ole aus... Katsu kordki elus aus olla...
TELLI : (Kes jätkuvalt püüab jälgida telesaadet.) Jah.
JOSS : Väga tore. Ma siis olen.
TELLI : Mida?
JOSS : Vait. Ise tahtsid... Ei mäleta enam?
TELLI : Jah. Väga hea. (Jätkab televiisori jälgimist.)
Tuleb Mütsiga.
MÜTSIGA : Tere, ma olen Mütsiga!
TELLI : (Ümatab midagi vastuseks, jätkab televiisori jälgimist.)
JOSS : (Püüab kõigi oma liigutustega mõista anda, et ta peab vait olema ja see kõik on Telli süü.)
MÜTSIGA : Mis sa vehid?
JOSS : (Jätkab oma veidral viisil selgituste andmist.)
MÜTSIGA : (Pöördub Jossi poole.) Mis tal häda on?
TELLI : Ta on selleks valmistunud.
MÜTSIGA : Milleks?
TELLI : Ma ei tea... Ta ei räägi... Ta ootab, et nad tuleksid ja siis...
MÜTSIGA : Ja siis?
TELLI : Ma ei tea... Ta ei räägi...
MÜTSIGA : Aga need, kes tulevad? Need teavad?
TELLI : Mida?
MÜTSIGA : Et ta siis...
TELLI : Ma ei tea ja mind ei huvitagi... Mis teil täna kõigil viga on!? Jätke mind rahule...
MÜTSIGA : (Mõõdab Tellit ja Jossi kahtleva pilguga.) Mul läks auto katki. Sõitsin, sõitsin ja järsku... Oootamatult... Auto katki! Kujutate ette – sõidan ja sõidan järsku läheb auto pooleks! Lihtsalt pooleks. Keskelt. Piitadest.
JOSS : See pole võimalik!
MÜTSIGA : Sa siis ikka räägid ka?
JOSS : Räägin!
MÜTSIGA : Väga kena. Saaksin ma siis äkki juua?
JOSS : Vesi on otsas.
MÜTSIGA : Mis mõttes otsas?
JOSS : Lihtsalt. Otsas. Kass jõi ära.
MÜTSIGA : Kass?
JOSS : Jah.
MÜTSIGA : Kogu vee?
JOSS : Jah. Kogu vee.
MÜTSIGA : Seda kassi tahaks kohe näha... peab ikka kass olema, kes kogu vee...
JOSS : Ega meil polnudki palju...
MÜTSIGA : Olgu... Ma lähen siis edasi...
JOSS : Kuhu?
MÜTSIGA : Tallinna.
JOSS : Millega?
MÜTSIGA : Autoga.
JOSS : Su auto läks ju pooleks?
MÜTSIGA : Läks või?
JOSS : Ise ütlesid!
MÜTSIGA : Ma niisama... Millestki pidi ju alustama... Ma olen lapsest saati selline häbelik...
JOSS : Sa siis valetasid mulle...
MÜTSIGA : Ei... Ma lihtsalt tegin teist juttu...
JOSS : Minu arust on see valetamine! Või mis sa arvad, Telli?
TELLI : Mis?
JOSS : Mis sa sellest arvad – kas see pole mitte valetamine, kui inimene tuleb sisse ja ütleb, et tal läks auto katki. Keskelt pooleks...
TELLI : (Pöördub huvitatult Jossi ja Mütsiga poole.) Läks keskelt pooleks?
JOSS : Ta ütles nii.
MÜTSIGA : Vabandust. Tegelikult tahtsin ma ainult juua.
TELLI : Ja auto?
MÜSTIGA : Auto on korras.
JOSS : Aga mulle sa ütlesid, et läks pooleks! See on ju valetamine või kuidas?
MÜTSIGA : Olgu. Ma hakkan parem minema.
JOSS : Mine, mine... Igavene valetaja.
MÜTSIGA : Nägemist. (Lahkub.)
JOSS : Mine, mine... Ja ära enam kunagi tagasi tule! Said aru! Ma ei taha sind kunagi näha! Mitte kunagi!
Joss istub väsinult ja solvunult omaette ja vaikib. Telli vaatab televiisorit.
JOSS : (Katkestab vaikuse.) Millal nad siis tulevad? Nad võiks juba siin olla. Selle ajaga võiks nad juba ammu siin olla! Selle ajaga võiks nad isegi juba siit läinud olla...
TELLI : Võib olla nad käisid ja läksid ära.
JOSS : Kes?
TELLI : Need... Keda sa ootad.
JOSS : Kes sulle ütles, et ma neid ootan?
TELLI : Sa ju räägid kogu aeg, et nad võiks tulla.
JOSS : Ma ei oota neid! Aga nad tulevad!
TELLI : Selge. (Süveneb taas televiisorisse.)
JOSS : (Püüab kuidagi aega täita. Keerutab pöidlaid... Lappab vanu ajakirju... On rahutu.) Mõtle, ma oleks võinud temaga kaasa minna!
TELLI : Kellega?
JOSS : Sellega, kellel see auto... Pooleks läks...
TELLI : Tal ei läinud see pooleks!
JOSS : Aga ta ütles nii!
TELLI : Kuhu sa temaga siis läinud oleks?
JOSS : Tallinna! Ma olen eluaeg unistanud, et ühel päeval... Ma enam ei istu siin... Vaid... Lähen siit minema! Lähen Tallinnasse!
TELLI : Seal on ohtlik!
JOSS : Mis seal ohtlikku on?
TELLI : Ma ei tea... Seal on palju inimesi...
JOSS : Kui palju?
TELLI : Väga palju!
JOSS : Kas miljon?
TELLI : Vähem ikka! Nii umbes pool.
JOSS : Pool miljonit!?
TELLI : Nii umbes...
JOSS : Ma tahaks seal olla.
TELLI : Kus?
JOSS : Tallinnas! Ma juba kujutan ette, kuidas ma seal... Nende poole miljoni inimese vahel... Kas sa ka kujutad?
TELLI : Mida?
JOSS : Kuidas ma seal poole miljoni inimese vahel... Nende keskel... Olen!
TELLI : Ma ütlesin, et seal on ohtlik. Seal tapetakse inimesi!
JOSS : Kõik pool miljonit?
TELLI : Ei. Ükshaaval. Eile näiteks lugesin, et üks löödi kuskil seal Kopli kandis maha.
JOSS : No ja siis!?
TELLI : Löödi maha ja...
JOSS : Ja siis on kohe ohtlik!
TELLI : Ma ei tea. Lehes kirjutas.
JOSS : Seda selles su lehes kirjutati, et üks löödi maha! Aga seda, et umbes pool miljonit jäi elama, seda nad ei kirjuta! Sellised nad on need sinu lehed!
TELLI : Need pole minu lehed! Mina ainult loen neid.
JOSS : Ja tellid! Kulutad hunniku raha selleks, et teada saada – üks poolest miljonist löödi maha!
TELLI : (On hakanud vaikselt oma suhet televiisoriga hülgama.) Sina loed neid ka!
JOSS : Loen. Aga mina ei hõõru sulle kogu aeg nina alla, kuidas kuskil Kopli kandis ühte inimest maha lüüakse! Mina loen neid positiivselt! Ma loen ridade vahelt!
TELLI : Ja mida sa sealt ridade vahelt siis positiivset oled lugenud?
JOSS : Seda et... Seda et... Umbes pool miljonit inimest jäi Tallinnas elama! Ja elab edasi!
TELLI : Sa oled väga tähelepanelik.
JOSS : Olen või? Ma ise arvasin ka. Sellepärast ma mõtlengi, et ma peaks sinna Tallinnasse minema. Seal ei pruugi neid eriti palju olla. Selliseid tähelepanelikke, ma mõtlen. Nagu mina.
TELLI : Hakka siis minema.
JOSS : Ma ei saa!
TELLI : Mina sind kinni ei hoia.
JOSS : Ma ei saa! Ma ütlesin. Ma pean valmis olema. Kui nad tulevad, siis ma olen nende jaoks valmis... Ma ju rääkisin sulle... Ma olen selleks puhuks ette valmistunud... Ma õppisin ära heebrea keele, kõrgema matemaatika ja isegi...
TELLI : Sain juba aru!
JOSS : Millest?
TELLI : Sa ei saa minna.
JOSS : Jah. Ma ei saa. Kuigi võiksin.
Tuleb Mütsiga.
MÜTSIGA : Tere! See olen jälle mina. See mütsiga!
JOSS : Tere-tere! Ja need oleme jälle meie.
MÜTSIGA : Sain juba aru...
JOSS : (Tellile.) Kas sa ei leia, et ta on hirmus tähelepanelik. Peaagu nagu mina.
TELLI : Jah. Ta on äärmiselt tähelepanelik.
MÜTSIGA : Ma tulin sellepärast, et...
JOSS : Las ma arvan! Sa tulid sellepärast, et küsida, kas meil peale vee midagi muud juua pole? Arvasin ära?
MÜTSIGA : Ei. Ma....
JOSS : Ma ise arvan! Sa tulid sellepärast, et... Näha meie... Eeeeoooooouuuuu... Kassi!
MÜTSIGA : Ei. Mul läks auto katki!
JOSS : Auto!?
MÜSTIGA : Jah. Kekskelt pooleks, piitadest!
JOSS : (Vaatab arglikult Telli poole.) Telli, sa kuuled... Tal läks auto katki.
TELLI : (Ootamatult elavnedes.) Mismoodi see juhtus!?
MÜTSIGA : Väga ootamatult! Ma tulin just teie juurest, tahtsin autosse istuda ja edasi sõita... Ja auto läks keskelt pooleks.
JOSS : Siis vähemalt vedas – polnud suurt hoogu sees. Muidu oleks võinud õnnetus juhtuda.
MÜTSIGA : Ja see on siis sinu arvates õnn, et auto pooleks läheb?
JOSS : Selle kohta öeldakse õnnelik õnnetus. Nagu Tallinnas.
MÜTSIGA : Mis Tallinnas?
JOSS : Oh... Seal löödi üks inimene Kopli kandis maha, aga umbes pool miljonit jäi elama! Kas see pole siis õnn? Mõtle, kui hirmus, kui pool miljonit oleks maha löödud ja ainult üks elama jäänud?
MÜTSIGA : (Vaatab kahtlevalt Jossi.) Mul läks auto katki.
TELLI : Kekselt pooleks!
MÜTSIGA : Just. Kõlab uskumatult, aga nii see oli.
JOSS : (Tellile.) Ole temaga ettevaatlik. Ta ennem rääkis hoopis midagi muud... Ma juba peaagu läksin õnge.
TELLI : Mis ta siis ennem rääkis?
JOSS : Ta rääkis, et tuli juua küsima.
TELLI : Kas sa andsid talle siis?
JOSS : Mida?
TELLI : Juua?
JOSS : Ei. Meil pole vett. Kass jõi ära.
TELLI : Meil pole kassi.
JOSS : Siis on see väga kummaline. Kuidas saab olematu kass olemasoleva vee ära juua?
TELLI : (Pöördub Mütsiga poole.) Sa tahtsid siis juua?
MÜTSIGA : (Ärritunult.) Ei! Mul läks auto katki!
TELLI : (Teeb kavala näo ja püüab nagu oletada.) Ma arvan, et keskelt pooleks!?
MÜTSIGA : Jah! Huvitav kuidas sa küll ära arvasid. Sa oled ilmselt väga tähelepanelik!
JOSS : Ei. Tähelepanelik olen mina! Tema lihtsalt on tark. Tema vaatab kogu aeg televiisorit ja loeb lehti.
MÜTSIGA : Ja seal televiisoris näidati, et minu auto läks pooleks!?
TELLI : Ei. Seda ma ainult oletasin. Mis see autoga ikka juhtuda saab?
MÜTSIGA : Läheb teil siin tihti... Autosid keskelt pooleks.
TELLI : Ei. See oli esimene.
JOSS : Jah. Mina pole seda ka varem siinkandis näinud. Tallinnas küll, aga siinkandis...
MÜTSIGA : Huvitav, mina pole seda jälle Tallinnas näinud.
JOSS : Ma ka tegelikult pole. See tähendab pole näinud. Ma olen ainult kuulnud!
MÜTSIGA : Siit ei kuule Tallinnasse. Ja järelikult ei kuule Tallinnast ka siia.
JOSS : (Pöördub Telli poole.) Sa oled Tallinnast siia kuulnud?
TELLI : Jaa. Mitu korda. Mõnikord hommikul, aga teinekord lausa keset päeva, mis siis?
MÜTSIGA : Minu arust on teil midagi viga.
JOSS : Ei maksa teha üldsitusi. Kui inimene ei ela Tallinnas, siis on tal kohe midagi viga.
MÜTSIGA : (Lööb tüdinenult käega.) Olgu. Ma tahtsin ainult helistada.
TELLI : Meil ei ole telefoni.
MÜTSIGA : Mitte ühtegi?
TELLI : Mitte ühtegi.
MÜTSIGA : Kuidas te siis... Suhtlete?
TELLI : Me räägime teineteisega, eks ole? (Jossi poole pöördudes.) Või mis sa arvad?
JOSS : Ma arvan küll, et me räägime... Mõnikord sa ütled, et ma oleksin vait... Aga üldiselt me nagu ikka... Jah. Ma olen kindel, et see on rääkimine.
MÜTSIGA : Ma ei mõtle seda! Ma mõtlen, et kuidas te välismaailmaga suhtlete?
JOSS : (Kohkunult.) Välismaailmaga!?
MÜTSIGA : Jah! Välismaailmaga! Ümbritseva inimühiskonnaga!
JOSS : (Vaatab abiotsivalt Telli poole.) Sa tead sellest midagi?
TELLI : (Püüab meenutada.) See on vist see... Nagu Tallinn ja need muud... Tead neid küll... Paide ja Narva... Neid on palju.
JOSS : Ah need!
TELLI : Mõtlete neid?
MÜTSIGA : Ma ei saa aru... On teil midagi viga?
JOSS : Ei. Mina nendega ei suhtle. Kui see see on? See on rohkem Telli rida. Tema vaatab televiisorit ja...
TELLI : Mina ka eriti ei suhtle. Me elame siin rohkem omaette. See välismaailm on ohtlik!
JOSS : Jah. Nagu see Tallinn! (Pöördub emotsionaalselt Mütsiga poole ja hakkab rääkima nagu esimest korda.) Kujutate ette. Seal tapetakse inimesi. Millal see oli... ? Ühesõnaga – üsna hiljuti – Telli just luges lehest, löödi seal üks inimene Kopli kandis maha.
MÜTSIGA : Mulle tundub, et me oleme sellest juba rääkinud.
JOSS : Ah sa tead juba. (Silmitseb Mütsigat kahtlustavalt.) Kust sa tead? (Pöördub Telli poole.) Ma arvan, et ta on üks neist!
TELLI : (Silmitseb ka Mütsigat.) Ma arvan ka. Ja tead miks?
JOSS : Noh, miks siis?
TELLI : Aga sellepärast, et... Ta ütles seda.
JOSS : Mida?
TELLI : Et ta sõidab Tallinnasse.
JOSS : Millal?
TELLI : Siis kui tal see auto pooleks läks.
MÜTSIGA : Suur tänu. Teist oli palju abi. Ma hakkan nüüd minema.
JOSS : Minge, minge!
MÜTSIGA : Head aega. (Lahkub.)
Mõlemad vaikivad.
JOSS : Mis sa arvad?
TELLI : Millest?
JOSS : Kas nad varsti tulevad?
TELLI : Kes?
JOSS : Noh... nemad. Need kõik. See roosaga ja...
TELLI : Ma ei tea, Joss. Mõnikord ma arvan, et nad ei tulegi.
JOSS : Aga nad ju lubasid.
TELLI : Võib olla niisama, jutu jätkuks...
JOSS : Aga ma õppisin heebrea keele ja ...
TELLI : See on sinust tubli.
JOSS : Isegi...
TELLI : Isegi?
JOSS : Isegi Keksu!
TELLI : See oli sinust eriti tubli. Aga elus ei lähe alati kõik nii nagu sa tahad.
Mõlemad vaikivad.
JOSS : Ma mõtlesin, et ma näitan neile... Siis kui nad tulevad.
TELLI : Jah. Küll sa näitad.
JOSS : Aga kui neid ei tule, siis ma ei saagi neile näidata.
TELLI : Võib olla nad juba käisid?
JOSS : Siis ma oleks neid märganud.
TELLI : Vist küll.
Mõlemad vaikivad.
JOSS : Huvitav, et Misa juba ei tule.
TELLI : Kes?
JOSS : Misa?
TELLI : Kes see veel on?
JOSS : Sa ei mäleta siis Misa? See roosaga?
TELLI : Ah see roosaga?
JOSS : Jah.
TELLI : Alles ta oli siin.
JOSS : Oli või?
TELLI : Oli jah. Tal läks veel auto pooleks...
JOSS : Ei. See polnud tema.
TELLI : Oled sa kindel?
JOSS : Jah.
TELLI : Siis küll. Kui see tema polnud. Aga kes see siis oli?
JOSS : Kes?
TELLI : See, kellel auto pooleks läks?
JOSS : (Kohkub.) Sa arvad, et...
TELLI : Arvan jah.
JOSS : Mõtle! Kui äkki oligi! Siis ma magasin ta maha!
TELLI : Siis vist magasid ta maha jah. Kui see ikka oli tema.
JOSS : Ma olen nii loll, Telli! Ütle sina ka, et ma olen nii loll!
TELLI : See ei pruukinud tema olla.
JOSS : Arvad?
TELLI : Jah. See polnud kindlasti tema. Polnud jah. Tead, mispärast!
JOSS : Noh?
TELLI : Ta oleks siis öeld!
JOSS : Aga ta ei öeld. Järelikult polnud tema. (Rahuneb.) Ma juba arvasin, et tema.